Mis on eesmärk? Peab olema maitsev ja mõnus süüa.
Lõpuks on kõht parajalt täis ja on ka energiat.
Eile hommikuks sõin kodust paksu pannkooki suitsuse kadakajuustu, tomatite ning värskelt marineeritud küüslauguste kurkidega, - üks banaan ja siis see eelkirjeldatud ülepannkook ning kõht sai täis. Täna alustasin sarnasest pannkoogist, banaane polnud. Koogist jäi eraldi väheks ning banaan asendus: viil leiba+praemuna+tomatit ja paar lusikatäit paksu maitsestamat jogurtit. Kohvi pole vaja mainida eksju. 

Mõte on selles, et ilmselt ei saabu õnn enne, kui oled söönud või elanud mitmekesiselt. 


Kui palju mitmekesisust on vaja, et hea oleks olla? Ja kuidas saada see tasakaalu.. Kõigest oletus, et see puudutab meil kõiki meeli. 

Olen märganud, et kolm selgelt eristuvat värvi võiks toidus esindatud olla. Muidu näeb pläss välja, või noh, isegi kui laual on üksnes ergas rohelise-punasekirju salat, siis tundub ju, et midagi on puudu, et kõht täis saaks, ja eks on ka. Kollased kikerherned, oliiviõli, juust ja/või värske sai :) 

Võiks olla kolm erinevat tekstuuri, rohkem pole patt, aga jällegi, - meelelisel ajul on äge olla. Isegi lugedes suudab krõbe kuum küpsis külma kreemise jäätise ja värskete vaarikatega mu ajule palju enam rõõmu valmistada kui mõni ülipidulik ja peen toidu nimetus, mis ei kirjelda ühtegi füüsilist tunnet.
Mõelge selle peale, menüüde koostjad.

Igal toidukorral võiks olla mõni äratuntav aroom. Kui ikka hommikusöök algab lõhnavast kohvist, mingi aeg lisandub muna praadimisega kaasnevalt pannile lennanud hõrk küüslauk ja siis kasvõi on tomat selle "päris tomati" magusa lõhnaga.. Või on mängus värske apelsin. 
Versus, et sa sööd eelmisel õhtul valmis tehtud salatit, mis on seisnud külmkapis, on küll kirju, aga ühtlaselt jahe ja ühtlase maitse ning lõhnaga. 
Eksole. Viimase puhul teeb pildi kohe paremaks kui midagi sooja ja lõhnavat juurde praadida, midagi värsket ja mahlast ning lõhnav taimetee näiteks. 
Aga kui salat oleks värskelt valmistatud, võib juhtuda olenevalt koostisest, et kõik on iseenesest paigas ja muu on ainult boonus. 

Kuulmismeel on palju toidu tekstuuriga seotud. Kui on erinevat tekstuuri, saab mitu meelt stiimulit. Kui laual paitab silma kreemine püreesupp, on krõbedad saiakuubikud või röstitud leib lähedusse asetatud targa inimese poolt. 

Klassikaliselt ülesloetvatest meeltest viimaseks jäänud maitsemeel on eriti huvitav. See läheb toidublogis peensustesse ja on ühtlasi järgmine postitus  .)